Järeldus, mida sa suudad kaitsta ka kahe aasta pärast
Uurimistöö ei kuku läbi sellepärast, et üks märge kaduma läks. See kukub läbi sellepärast, et keegi ei oska näidata, kust üks väide tuli, ega tõendada, et see, mis täna failis seisab, on seesama, mis toona kirja pandi.
Iga väide kannab oma allikat
Küsi küsimus ja vastus tuleb tagasi koos lõikudega, millest ta on kokku pandud, ning iga lõik nimetab oma faili ja read selle sees. Mitte sarnasusskoor ja „usu meid“ — vaid päris tekst täpselt seal, kus ta on. Just selles on kokkuvõtte ja viite vahe.
Ajalugu on allkirjastatud, seega saab seda kontrollida
Iga märkme versioon salvestatakse ja allkirjastatakse krüptograafiliselt juba kirjutamise hetkel. Igaüks saab hiljem kontrollida, et märget pole tagantjärele muudetud — sealhulgas sina ise, kui küsija on keegi, kellel pole mingit põhjust sinu sõna uskuda.
See ütleb välja, kui ta ei tea
Vastus saab sinu märkmete suhtes hinnangu: põhjendatud, nõrk või põhjendamata. Seda hinnangut võrreldakse sinu enda küsimuse sõnadega, mitte ei tuletata seda sarnasusskoorist. Tööriist, mis viite ise välja mõtleb, on uurimistöö jaoks halvem kui tööriista puudumine.
Retsensent kahtleb artiklis ühes lauses
Lause on kaks aastat vana. Inimene, kes selle kirjutas, on lahkunud.
Sa küsid hoidlalt, kust see väide tuli. Vastuseks tuleb intervjuu märge, millest see võeti, täpsed read ja kuupäev. Kõrval on selle märkme allkirjastatud kirje: kirjutatud sel päeval, sellest saati muutmata. Sa avad allikafaili ise — see on Markdown-fail kaustas, seega ei seisa sinu ja selle vahel mitte midagi — ja loed lõigu kontekstis läbi.
Vastus retsensendile ei ole „me usume, et jah“. Vastus on lõik, selle fail ja allkiri, mida igaüks saab kontrollida, ilma et peaks meilt midagi küsima.
Kas ma saan seda oma andmetega kasutada?
Otsing on kohalik. Vastuse genereerimine läheb sinna, kuhu sa selle suunad.
Õigete lõikude leidmine toimub alati sinu arvutis. Mis edasi juhtub, on sinu valik: ühenda pilvemudel ja leitud lõigud liiguvad sellele pakkujale täpselt nii, nagu nad liiguksid siis, kui sa need ise sinna kleebiksid; suuna see kohapeal töötavale mudelile ja arvutist ei lahku üldse midagi. Teine variant on olemas juba täna ja just see muudab küsimuse „kus meie andmeid töödeldakse?“ vastuseks „sinu seadmes“.